August Pahla

"Postimehe" teatel on Läti valitsuse poolt 11. septembril Narva linnavolikogu juhataja vandeadvokaat August Pahla nimetatud Läti vabariigi Narva aukonsuliks.

August Pahla on sündinud 1895. a. Tartumaal.

Lõpetanud keskkooli eksternina ja 1925. a. 1. järgu diplomiga Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Ülikooli lõpetamise järele 1925. a. hakkas ta kohe tegutsema advokatuuri alal ja ühtlasi võttis elavalt osa seltskondlikust tegevusest.

Ta on Narva majaomanike seltsi esimees ja majaomanike panga juhatuse liige 1927. a. peale, üleriikliku majaomanike seltside liidu juhatuse liikmeks ja abimeheks, Majaomanike Koja liige.

Peale selle vandeadvokaat A. Pahla on veel mitmes seltsis ja ühingus juhtivatel kohtadel. Ta kuulub nende töömeeste hulka, kes ohivad päevas üle 15 tunni pingutavat tööd teha.

Link

3 SUURSÜNDMUST NARVAS.

Luksuskohvik avati. Linnavolikogu esimehe sünnipäev. Kaupmeeste Seltsi Juubelipidu.

Möödunud laupaev-pühapäev kujunes Narvas seltskondlikuks sündmuseks, millist võib näha vaid rea aastate järele. Nimelt leidis laupäeval aset kolm suursündmust, millised monoloogiliselt arvestades alguse kellaaega järgmised: 1) C. Varese luksuskohviku „Cascade" avamine; 2) Narva Kaupmeeste Seltsi 15. a. juubelipidustused ja 3) linnavolikogu esimehe August Pahla 40- a. sünnipäeva pühitsemine. Kohvik ..Cascade" ongi too ammuigatsetud ja pikkisilmi oodatud Narva luksuskohvik, mida C,,apriccio" peremees sättis ja ehitas kui „oma last". Kuni lõpuks see valmis kõigi Narva seltskonnadaamide, -härrade ja kuldse nooruse ülimaks rõõmuks, sest kuidas sa hing elad ja oled, kui Tallinnal on oma „Corso*, Tartul Ko-ko-ko ja veel need teised, Narvas aga mitte midagi! Noh ja näitaski Narva publik, et ta oskab ja tahab kohvikukultuurist pidada lugu, kui ainult on niisugune kohvik, mis oma pealinna ja ülikoolilinna kolleegide ees ei kahvatu. Niihästi laupäeva õhtul kui ka pühapäevase ktlla-5-tee ajal olid kohviku kõik ruumid nii publikut tulvil, et pooled inimesed ruumi puudusel pidid minema tagasi! Ning kõigi nende, kes olid õnnelikud tutvuma uue kohvikuga, jutt on, et härra Vares ka seekord publikut ..petnud" pole lokaal on täiesti oma peremehe ja selle ..Capriccio" vääriline! August Pahla on mees, kelle nime tunneb igaüks. Kõiki ta ameteid ja tiitleid üles lugeda pole siin küll ruumi, kuid tähtsamad mainime siiski: vandeadvokaat, linnavolikogu esimees. Majaomanike Seltsi esimees, Majanduskoja liige, Läti aukonsul jne. jne. jne. Endastmõistetavalt kujunes ta sünnipäevapidustus ..Ilmarises" sündmuseks, millest võtsid osa kõik juhtivamad tegelased, kes aga oma aega pidid jaotama kaupmeeste juubeli ja A. Pahla sünnipäevapidustusele, sest mõlemal tuli olla. Kaupmeeste Seltsi juubelipidustus kujunes Narva majandusparaadiks. Esindatud olid

pidulauas kõik, kel vähegi nime ja kaalu Narvas. Aulauas istus seltsi juhatus, eesotsas noore ja energilise esimehe Arnold Sihveriga, kelle sarmikas blond abikaasa täitis piduperenaise esinduslikke kohuseid. Samas istusid veel hrad Pitsi, O. Kivimägi, A. Lust, G. Haapsalu, E. Palgi ja A. Lepp, kes abikaasaga, kes ilma, ja Kauba-Tööstuskoja esindaja hr. Berendsen. Rikkalikult kaetud laud, hoogsad kõned ja hea tantsuorkester lõid kohe alul hubase pidumeeleolu, milline kestis varahommikuni. Linnapea Jaan Luts, abilinnapea Jaan Lust ja Majaomanike Panga esindaja res.-ko-lonel V. Kokk olid aukülalistena parimas kontaktis juubilari esindajatega, kelledest kõigi nimesid mainida oa võimatu juba sel põhjusel, et „Film ja Elul" on ..ainult" 12 lehekülge. M. Hänilane. N. Must, A. Must, hr. Arnos abikaasaga. hr. Kabel abikaasaga, hrad Reitsnik, Blumenthal, F. Annik, A. Annik, Männik, Paavel, Triebstoek, Sa mu ei, adv. Verberg. G. Rumjantsev, Männik. Roosipuu, Rutlik, Rütman, Timofejev, Külman, T. Laos, P. Teder, Vesselov, Täht need kõik on nimed, kelle kaal Narva majanduselus üldiselt tuntud. Ja kui mainime, et pidul viibis ka hr. Kriis, hr. Fomin, hr. Reinberg, hrad Lange, Elbrecht, Ots, Illak, Mee järv, Ohno. Pika, Veber, Aleksejev j. t., siis on igal selge pilt, et sel õhtul suuremo sa Narva ärikapitali viibis koos ..Harmonii" klubi seinte vahel. Isegi Lavansaare suurkaupmees Suomala i n e n oli sõitnud vennasrahva kolleegade juubelile ja oli väga hämmastunud ja üllatunud, kui teda eemalt peeti Narva prefekt hr. Kane ks. kellega tal tõepoolest veidi sarnadust. Nagu juba üteldud pidu oli suurejoonelisem, mis nähtud Narvas hulgal ajal, ja kaupmehed oma juubeliga, mille tagatippu pühitseti veel pühapäevalgi, jäävad kauaks ajaks publikule kõneaineks.

RERO.

Tegelasi sõnas Ja pildis

August Pahla

Meie oleme temaga vanad tuttavad. Tunneme teda kõik. Linnavolikogu esimehena ja abrookaadina on ta saanud kõikidele koduseks. Kasvõi sellegi pärast, et ta on narvakas päritolult ja sünnilt.

Vaadake natuke ringi, kas leidub Narva seltskonna juhtivate jõudude hulgas teist niisugust, kelle juured oleks nii sügaval Narva pinnas nagu Pahlal. Ei, te ei leia enam niisugust. Kõik, kes varemalt Narvas olnud seltskondliku elu eestvedajaks ja ise Narvast pärit, on kas surnud, või rändanud välja või muidu maha tehtud, tahaplaanile surutud või lihtsalt surnuks waigitud. Narvalased nagu ei tohikski end enam narvakana tunda, Igal pool on praegu tooniandjaks sisserändaja, uus inimene — mittenarvakas.

See on Narva asunud, siin elanud, perekonna ja pesa soetanud, kuid, kui hakkad teda lähemalt silmitsema, siis koorub värske Narva värvi alt mõni mulk, tartlane, võruke, saarlane või junnlane. Ainult Pahla on veel niisugune narvakas, kelle sõna võetakse kuulda, olgugi, et viimasel ajal ka tema vastu on astla takka üles hakatud lööma.

Narvakad tunnevad teda juba sest ajast, kui ta koos teiste omasugustega lippas Eha tänavale kooli ja sealt koju, peas must müts, seljas must kurika ja ees mütsil loorberiokste vahel ning vöö pandlal kuldsed venekeelsed G. U. — Äorodskooje Utschilischtsche! Nüüdsel ajal ei oska koolipoiss seda sõna ka siis välja lugeda, kui see kirjutatud meiekeelsete pookstaavitega.

Varemalt pidi aga iga 10—aastane poiss seda teadma vene keeles. Vähe sellest, sellisel jõnglasel pidi olema peas ja sulas vene keeles nii meie isa palve, spasi hospodi, aritmeetika, geomeetria ja geograafia kui ka kõik venekeelne kirjandus alates Russkoje ölowost ja lõpetades härrade Lomonosovite, Dershaawinite, Gogplite, Puschkinite, Lermontowide ja jumal teab kellega veel.

Jaa, need ajad polnud kerged. August Pahla teab seda ja ta hing saab hirmsasti täis, kui kuuleb, et keegi kurdab, et praegu olevat koolis raske. „Mis asja," pajatab ta siis, mina pidin kõike seda õppima vene keeles ja nemad paganad ei saa eesti keelega hakkama." Ja eks tal ole omajagu õigustki.

Tema sai hakkama ja jättis linnakooli 4. klassi jumalaga.

Elu viis teda laia ilma, haaras niisama käest kinni ja ütles: Lähme!„ Läksidki.

Elu käis temaga Venemaa lagendikkudel ja Peetrilinnas. Elu näitas talle revolutsiooni, elu tegi temaga revolutsiooni. Sellegi poolest on pahla omapärane. Või on meil palju niisuguseid narvakaid, kes näinud palest palgesse Aerenskit, Leninit, Linovjevit, Trotskit, Nnschlichti, Uritskit. Aga tema nägi.

Tikkus näe Smolnõisse ja vaatas ära. Viimaselt pigilt küll, kuid vaatas ära.

Peksagi pidi saama seal, kuid pääses eluga ja sõduri mundri auga.

Siis arvas nii, et mis siin venelastega jännata ja siirdus koju, Narva.

Ei siin antud talle rahu ühtegi, hakka aga poiss seltskondlikku töhhe. Ole hea ja aita omakaitset korraldada ja teeme, tead, kaitseliidu.

"Noh, teeme," ütles Pahla ja hakkas korjama mehi.

Siis tuli Vabadussõda. "Noh, sõdime siis," pajatas Pahla. Oli sõda läbi ja sõdimine sõditud, istus Pahla pimeaias ja arutles endamisi nii: „Noh, sõda on läbi, teha pole midagi, läki ülikooli/ Läkski.

Kuid varsti oli ka see läbi. Mis nüüd? Jälle võttis ta oma pea käte vahele ja otsustas: hakkan advokaadiks, hakkaski ja asus jälle Narva.

Muidugi on August Pahlal ka nõrkusi.

Nii ei armasta ta, et keegi palju teisiti arvab kui tema. Kui aga teine oma juurde kindlaks jääb ja vastu raiub, siis Pahla ei vihasta. Mina vihastaksin ja põrutaksin, et mis sa lorad ja raiud vastu. Tema aga räägib seni kuni lõpuks on mõlemad ühel arvamisel ja mitte ei saa aru kumb kummale augu pähe rääkis või kumb kumma seisukoha omaks võttis.

Mõnikord näib, et Pahla asus vastase seisukohale, mõnikord vastupidi.

Kohtus armastab A. Pahla oma kõnet mõnikord alata nii: "Iura novit curia — et kohus peab seadust tundma, ega mul pole tarviski seletada, teate härrased isegi, et mu kaitsealune on sirge ja õige mees, kuid lubage, et juhin teie tähelepanu... ja siis terwe rida argumentatsioone.

A. pahla kõige suurem viga on see, et ta Majaomanikkude Seltsi esimehena laseb rikkuda Peetri platsi. Oli sihuke Narva kohta paras platsike. Ei üks maja tülitanud üht, ega teine teist. No, mõtelge, mida peab ütlema vanade majade ja nende peremeeste süda.

Vanad majad kaotavad kõik oma endise väärikuse, jäävad kössi ja könni uue ja noore hiiglase kõrval ja nende peremehed, peremehed... need näevad juba ilmsi ja unes aegu, kui Peetri platsi väljaehitamine hakkab neiltki nõudma rahakest.

Ja kui Peetri platsi majad on ilusad ja kõik kauplused sinna sisse kolinud, siis saab A. Pahla südalinna meeste käest kindlasti nahatäie. Ja tont teab kas nad siis südametäiega teda linnavolikokku veel valivad.

Auahne ta pole. Oleks võinud olla linnapea, kuid ütles ära: "pole suur asi koht, tülitse iseenda ja rahvaga, lase ennast kiruda ja maha teha; ja mis au — au on niigi."

Veel üks asi.

Lõpetaksin küll, kuid ei saa. Jätaks, aga ei või, sest August Pahla pole siis Pahla, kui jätaksin nimetamata tema jumalikult head vahekorda hümeneiosega. Ametivennad on kadedad ja vihased ta peale sellepärast. Kuid ega see aita. Nii head und kui A. Pahlal on vähe. Uinumine on tal omast käest võtta. ja kurjaks sai ta siis, kui kohtuarst kord ütles, et viie minutiga magama jääda ei saa. Pahla vedas kihla, et sooritab selle asja minutiga.

Ja wõitis. Jäi magama poolega.

link

Kuidas avati Kaitseliidu büroo?

August Pahla.

Büroo avamise moment oli isevärki huvitav. Kaitseliidu asjaajajateks said Richard Ulm ja August Pahla. Kahekesi läksime A. Imanni raamatu-kauplusse Suurel tänaval, võtsime sealt hinnata tarvilisi kantselei materjale ja läksime Viru tänavale praegusse J. Küttise majasse bürood avama. Jõudes määratud kohta, ei pääsenud ruumidesse — okupatsioonivõimu „näpupassi büroo“ juhataja ja ametnikud olid parajasti lõunal. Et kuskilt võtit ei leidnud, otsustasime välised uksed sissemurda, mida teostasidki G. Loorents ühes keskkooli õpilastega.

Avasime büroo. Tund hiljem tulid „näpupassi büroo“ ametnikud tööle, kuid leides eest uued peremehed, kehitasid õlgu ja kadusid, ilma et oleksid edaspidi sinna kunagi veel tulnud. Büroos töötasid mina, R. Ulm ja härra Simson (suri hiljuti). Nädala parast lahkus R. Ulm, kes üle läks linna raekotta vabatahtlise sõjaväe vastuvõtukomisjoni sekretäriks, kuna Simsoni ülesandeks jäi sealolevale näpupasside korraldamine. Tegelikuks Kaitseliidu asjaajajaks jäin mina kuni Narvast lahkumiseni, s. o. kuni 28. novembrini.

15. novembril 1918 kell 12.00 viisime leitnant R. Õiglasega raekoja torni eesti lipu, kust kõrvaldasime seal lehviva saksa lipu.

Umbes 20. novembri paiku kolis Kaitseliidu staap linna raekotta teisele korrale, sinna, kus praegu asub tööbörs.

Kaitseliidu tegevus oli võrdlemisi hädaohtlik, sest kohalised enamlased tegid selleks tugevat vastutööd; kuid see ei heidutanud mehi. 28. novembriks oli Kaitseliidu Narva osakonna nimekirjas umbes 300 meest, kelledele jagati välja trükitud liikmekaardid.

Päeval seisukord halvenes: lõuna paiku teatas Narva-Jõesuu Kaitseliidu salga ülem noorem-leitnant Remmel, et reidile olla ilmunud Inglise laevastik. Kahe tunni pärast saabus temalt uus teadaanne, et reidil seisvat mitte Inglise vaid enamlaste laevastik, ja et enamlased olla maale tulnud ja seal kaks saksa sõdurit vangistanud.

Oli kõigile selge, et Narva saatus on otsustatud.

Algas taganemine. Enne linnast lahkumisi hävitasime Kaitseliidu nimekirjad, et mingeid andmeid Kaitseliidu isiklise koosseisu üle enamlaste kätte ei satuks ja et viimased juhtumisi Narva jäänud kaitseliitlasi hävitama ei hakkaks. See ettevaatuse abinõu päästis paljuid kaitseliitlasi. Kuid kahjuks hävinesid sellega kõik kirjalikud andmed Kaitseliidu Narva osakonne asutamisest ja tegevusest.

Sellega lõppes Kaitseliidu Narva osakonna tegevus aastal 1918. Narvas.

Link

Robert Tuisk.

See oli mäletavasti 13. novembri õhtul 1918. kui võisin osa Narvas viibivate eesti ohvitseride koosolekust, mis peeti Salme tänaval nr. 2, krt. 9, kokkukutsutud vist Jaan Treufeldti algatusel. Igatahes, tema teadustas mulle nimetatud koosolekust. Koosolekust võtsid osa umbes 15 isikut. Seal viibisid peale minu H. Laretei. R. Öövel. R. Taalder, K. Rostfeldt, R. Ulm, R. Õiglane, A. Pahla, H. Tarto, V. Palitser, J. Treufeldt ja teised keda ei mäleta. Koosolek oli täiesti salajane. Koosolekul selgitati poliitilist momenti ja otsustati asuda enda organiseerimisele, astudes asutatavasse Kaitseliidu Narva osakonda, ja avada vastuvõtmise büroo Viru tänaval nr. 6.

14. novembril algas ametlik kaitseliitlaste registreerimine büroos — end. saksa näpupasside väljaandmise ruumes. H. Laretei oli määratud Eesti Kaitseliidu Narva osakonna ülemaks. Esimesel registreerimise päeval astusid kaitseliitu peamiselt need, kes ülalnimetud salakoosolekust osavõtsid, ja mõned üksikud teised, arvult kokku ligi 20 isikut. Pearegistreerijaks oli R. Ulm ja temal oli selalal paar abilist. Samal päeval tegi H. Laretei mulle ettepaneku hakata temale adjutandiks ja abiks organiseerimise töös. Hää meelega võtsin ettepaneku vastu.

Link

https://www.geni.com/people/August-Pahla/6000000023997284431